Ajateenistusest

 

„Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu.” - nii sätestab Põhiseadus. Oma julgeolekupoliitilistes dokumentides oleme deklareerinud, et Eesti sõjalise riigikaitse eesmärk on tagada julgeolekupoliitika eesmärgid sõjaliste vahenditega. Eesti kaitseb end igal juhul ja ükskõik kui ülekaaluka vaenlase vastu.

 

15 aastat tagasi taasloodud Eesti kaitsevägi on seatud neid üllaid eesmärke täitma. Meie sõjalise kaitse mudeli nurgakiviks on piisava sõjalise heidutuse ülesehitamine. Mudeli üheks olulisemaks toimivaks elemendiks on Kaitsevägi - käesoleval hetkel professionaalse komponendi (Skautpataljon) ja reservväe kombinatsioon. Kaitseväe ülesehitamise ja komplekteerimise aluseks on tänapäeva Eestis ajateenistus, mis on tõestanud oma vältimatust kaadrikaitseväelaste värbamisel, reservarmee komplekteerimisel/koolitamisel ja kaitseliitlaste ettevalmistamisel. Läbi ajateenistuse saavad kodanikud realiseerida oma põhiseadusliku õiguse – osa võtta riigi sõjalisest kaitsmisest.

 

Viimase viie aasta kestel on avalikes riigikaitselistes aruteludes teatava regulaarsusega tõstatatud ajateenistuse vajalikkuse teema. Sõna on võetud nii ajateenistuse lõpetamise kui jätkamise poolt. Avaldatud seisukohtade argumentatsioon on olnud peamiselt emotsioonidele toetuv ning ajateenistuse tegelikust eesmärgist möödarääkiv, jättes paljuski mulje, et diskussioon on suunatud teatud segmentidele valijaskonnas. Ajateenistuse on käsitletud nagu mingit eraldiseisvat nähtust riigikaitse ülesehituses.

 

Kaitsesüsteemid on oma olemuselt konservatiivsed, kus täna tehtud otsuste mõju ilmneb alles aastate möödudes. Riigikaitse ülesehitamine võtab aastaid, lõhkumine seevastu aga ainult kuid. Ajateenistus oma praegusel kujul teenib piisava sõjalise heidutuse loomise eesmärki, ehk siis seda, et meil ei oleks ajateenistuses omandatud oskusi tegelikkuses tarvidust rakendada. Samal ajal ei saa ajateenistust pidada eesmärgiks omaette. Peame teda vaatlema kogu meie riigikaitsesüsteemi kontekstis ja selle vajalikkuse määravad riigi sõjalise kaitse vajadused.

 

Eesti Reservohvitseride Kogu peab vastutustundetuks ajateenistuse teema argumenteerimata ja emotsionaalset käsitlemist avalikkuses ning üliliberaalse kodanikuhoiaku propageerimist riigikaitseküsimustes. Kaitsepoliitika, kodanikuühiskonna ja Kaitseväe teemad ei saa olla põlluks, kuhu päevapoliitika külvab oma seemned, omamata ettekujutust sellest, millist vilja sealt ükskord lõigatakse.

 

 

EROK üldkoosolek

Tallinn, 07.03.2006.a.