Kaitseväe Korralduse Seaduse eelnõu projektist

2005.a. sügisel käsitles RK Riigikaitsekomisjon Kaitseväe Korralduse Seaduse eelnõu projekti. Arvamust nimetatud dokumendi osas küsis Riigikaitsekomisjon ka EROK juhatuselt.

 

Kaitseväe korralduse reguleerimise vajadus seaduse tasemel tuleneb Põhiseadusest. Kaitseväe Korraldamise Seaduse eelnõu koostamise eesmärk on reguleerida kaitseväe ülesehituse ja juhtimise põhimõtted, näha ette, mis tasemel otsustatakse erinevad kaitseväe organisatsiooni puudutavad küsimused, anda seaduslik alus kaitseväe poolt relvastatud jõu kasutamisele ning arvestada meie seadusandluses NATO liikmelisusest tulenevaid vajadusi.

 

Eesti sõjaline riigikaitse on korraldatud demokraatliku tsiviiljuhtimise põhimõttel, mis tähendab, et sõjalise tegevuse planeerimisel ja elluviimisel eristatakse poliitilist ja sõjaväelist otsustustasandit, samuti ametnike ülesandeid, pädevust ja vastutust.

Tsiviiljuhtimise aluseks on sõjaväelaste allutatus riigi põhiseaduslikule juhtkonnale, kutseliste sõjaväelaste professionaalsuse kõrge tase ühes oma pädevuse piiride tunnustamisega ning riigi poliitilise juhtkonna ja ametkondade vajalik pädevus sõjalistes küsimustes ning erialase sõjalise pädevuse vajaduse ning sõjalise valdkonna eripära tunnustamine.

 

Eesti Reservohvitseride Kogu toonitab ettevalmistatavas eelnõus sõjaväe, kui rangelt üht käsuliini mööda toimiva tervikliku organisatsiooni eripära arvestamise olulisust ning seda, et tsiviilasutuste toimeloogika ei tarvitse sobida militaarstruktuuride korraldamisele eeskujuks. Sõjaväeliste organisatsioonide ülesehituse eripära ja põhimõtted on sajanditevanuse arengu ning sageli traagilise kogemuse tulemus, ning seda meeles pidades peaks Kaitseväe Korralduse Seadus sätestama nii Kaitseväe kui kaitseväelaste selged, üheselt mõistetavad organisatsioonisisesed ja välised suhted.

 

 

 

EROK üldkoosolek