EROK raamatupidamise sise-eeskirjad

 

 

Raamatupidamise sise-eeskirju täiendavad Eesti Vabariigi raamatupidamise seadus, Eesti Vabariigi Valitsuse vastavasisulised määrused, Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavad juhendid ja metoodilised soovitused ning kehtivad õigusaktid, mis käsitlevad riiklikke ja kohalikke makse.

 

1.      Kontoplaan

2.      Majandustehingute dokumenteerimine

3.      Dokumendikäive

4.      Raamatupidamisregistrite dokumenteerimine

5.      Raamatupidamise dokumentide säilitamine

6.      Koodid ja lühendid

7.      Automatiseeritud andmetöötlussüsteem

8.      Varade arvestus

9.      Varade inventeerimine

10. Arvelduste arvestus

11. Arvelduste inventeerimine

12. Omakapital

13. Tulude arvestus

14. Kulude arvestus

15. Finantstulude arvestus

16. Finantskulude arvestus

17. Aruannete koostamine

18. Muudatuste sisseviimine

 

1.      EROK kontoplaan

2.      Algdokumendid

3.      Raamatupidamisregistrid

EROK kontoplaan on vastavuses Eesti Vabariigis kehtiva raamatupidamise bilansi ja kasumiaruande skeemiga 1.

Kontod on liigendatud rühmadeks. Rühma tähistab konto koodi esimene number:

1.      bilansi aktivakirjete kontod

2.      bilansi passivakirjete kontod

3.      tulude kontod

4.      kulude kontod

5.      finantstulude kontod

6.      finantskulude kontod

7.      tulude ja kulude koondkonto

Kontorühmad koosnevad kontogruppidest. Kontogrupi määrab kontokoodi kakas esimest numbrit.

Kontod liigendab nimelisteks kontodeks kontokoodi kolmas ja neljas number. Vajadusel täiendatakse kontoplaani, kasutades vabu koode. Raamatupidamise sise-eeskirjadega kehtestatud kontode loetelu on toodud lisas 1.

Majandustehingute dokumenteerimiseks on EROK-is kasutusel alljärgnevad algdokumendid ja raamatupidamisõiendid (näidiseksemplarid on toodud lisas 2).

Majandustoimingu dokumenteerib ja allkirjastab antud toimingut teostama volitatud esindaja. Luba majandustehingute sooritamiseks antakse EROK juhatuse otsusega, milles määratakse volitatud esindajale lubatud majandustehingud ja nende ulatus. Juhatuse otsus jõustub hetkest, kui see on allakirjutatud volitatu poolt. Kõik dokumendid tuleb vormistada korrektselt ja nad peavad sisaldama kõiki kohustuslikke rekvisiite. Algdokumendid ja raamatupidamisõiendid nummerdatakse.

Raamatupidamisse saabuvad algdokumendi kuuluvad kohustuslikult kontrollimisele nii sisuliselt kui vormiliselt EROK raamatupidamise eest vastutava isiku poolt. Pearaamatupidaja koostab raamatupidamislausendi ja märgib algdokumendile raamatupidamisprogrammi järgse tehingu numbri ja kuupäeva.

Iga kuu kirjendid trükitakse päeva- ja pearaamatuna, samuti kontode koondina, milles kajastuvad kontode alg- ja lõppsaldod ning käibed.

Jooksva kuu algdokumendid, mis kuuluvad kindla arvestusregistri juurde komplekteeritakse kronoloogilises järjekorras ja köidetakse.

Raamatupidamisdokumente säilitatakse pearaamatupidaja vastutusel raamatupidamise seadusega ettenähtud tähtaegade jooksul. Raamatupidamisdokumentide säilitamisel lähtutakse kinnitatud toimikute nomenklatuurist.

Majandustoimingute kirjendamisel raamatupidamisregistrites kasutatakse raamatupidamisprogrammi Hansa Classic`u automaatset numeratsiooni ja kasutusele võetud "objekte". Finantskannete numeratsioon algab lühendiga "XX",mis näitab käsitletava aasta kahte viimast numbrit, millele järgneb operatsiooni registreerimise number. Allmoodulis ostureskontros on kasutusel lühendeid "OST.XXX"( ostuarve sisestamisel) ja "TAS.XXX"(ostuarve tasumisel). Allmoodulis müügireskontro on kasutusel lühendid "ARVE XXX"(müügiarve koostamisel) ja "LAEK.XXX"(müügiarve laekumisel).Allmoodulite lühendites olevad "XXX" näitavad raamatupidamistoimingu registreerimise järjekorra numbrit.

Kasutusel olev programm võimaldab analüütilise arvestuse pidamiseks kasutusele võtta "objekti" tüüpi.

Kasutatakse raamatupidamisprogrammi Hansa Classic.

- EROK raha hoitakse pangas. Operatsioone pangas teostatakse Interneti panga vahendusel. Korralduse maksekorralduse tegemiseks annab üld-ja finantsosakonna esimees. Interneti panga paroolide kaarti hoitakse sheifis.

Välisvaluuta pangakontode raamatupidamisarvestust peetakse Eesti kroonides, hinnatuna operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Bilansipäeva välisvaluuta jäägid hinnatakse bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursiga.

Sularaha tehingud on lubatud erandkorras EROK-i juhatuse esimehe või üld-ja finantsosakonna esimehe korraldusel. Käsitsi kassaraamatut ei peeta, seda asendab vastava konto pearaamatu väljatrükk.

- Varudena on kajastatud annetatavad aumärgid, EROK-i liikmetele edasimüügiks ostetud rinnamärgid ja ettemaksed hankijatele. Varudena arvel olevad Teeneteristid, rinnamärgid jne. on vastutaval hoiul EROK-i juhatusepoolt määratud isiku sheifis. Teeneteristide annetamisel on raamatupidamise kulukande algdokumendiks Teeneteristi nõukogu otsus. Rinnamärgi kulukande algdokumendiks on müügiarve, millel on märge üleandmise-kättesaamise kohta.

- Materiaalseks põhivaraks loetakse vara, mille kasutusiga on üle ühe aasta ja soetamismaksumus on üle 3000.00 krooni. Põhivara arvestatakse raamatupidamises täiskroonides. Materiaalne põhivara kantakse maha EROK-i juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel. Põhivara arvelevõtmise, müügi, mahakandmise ja amortisatsiooni arvestust peetakse koondtabelis. Amortisatsiooni aastanormi protsentides määrab põhivara tegelik kasutusiga. Põhivara objekti soetamisel alustatakse järgmisest kuust amortisatsiooni summa kulusse kandmist. Samamoodi arvestatakse amortisatsiooni ka selle kuu kohta , mil kasutamine lõpetatakse.

Varade saldod inventeeritakse seisuga 31.detsember. Inventuuri alguseks tuleb raamatupidamises lõpule viia materiaalsete väärtuste kõigi sisse-ja väljamineku dokumentide töötlemine, tehakse arvestuse registrisse vajalikud kirjendid ja viiakse välja jäägid inventuuri päevaks. Inventuuri viib läbi EROK-i juhatuse poolt määratud komisjon .Inventuuri tulemused fikseeritakse inventeerimisnimekirjades.

EROK-i juhatuse korraldusel võidakse vastavalt vajadusele teha perioodilisi varade inventuure.

Inventuuridega viiakse jooksva arvestuse andmed vastavusse tegelikkusega ja vajadusel tehakse raamatupidamisregistrites parandused.

Eesti Reservohvitseride Kogu (ettevõtte nimi) – "arve saaja";
Tallinn, Sakala 1 (ettevõtte aadress) – "EROK registreerimise aadress".
Lähetuse- ja majanduskulude väljamaksmine toimub panga ülekandega 5 päeva jooksul. pärast kõikidele tingimustele vastava tegevus- ja kuluaruande esitamist.

Aruandeaastal liigselt tasutud liikmemaks võetakse raamatupidamises arvele "Liikmemaksu ettemaksuna" ja uue aruandeaasta alguses kajastatakse tuluna.

Arveldusi arvestatakse analüütiliselt:

arvete ja klientide lõikes;

isikute lõikes.

Valuutaarved võetakse arvele ostureskontros vastavas valuutas dokumendi kuupäeva Eesti Panga kursiga vastava valuuta suhtes.

Arvelduste saldod inventeeritakse seisuga 31.detsember. Arvelduste inventuur toimub saldoteatiste väljastamise teel deebitoridele nendelt saadolevate summade ja kreeditoridele neile võlgnevate summade kohta. Saldoteatiste tekstis palutakse oma võlgade (nõuete) õigust kinnitada või märkida ära lahkuminekud aastaaruandele järgneva aasta 31-ndaks jaanuariks. Tagastamata saldoteatis loetakse ostaja poolt aktsepteerituks. Arvelduste saldode lahkuminekute põhjused selgitatakse hiljemalt kuu aja jooksul. Läbirääkimiste tulemusena viiakse jooksva arvestuse andmed vastavusse tegelikkusega ja vajadusel tehakse raamatupidamiseregistritesse parandused.

31. detsembri seisuga tehakse kindlaks ka arvelduste identsus pankadega ja maksuametiga.

EROK-i omakapitali on võimalik kajastada kolmel kirjel

Kui tulud ületavad kulud, näidatakse ületulev tulemijääk miinusega.

Liikme- ja sisseastumismaksude suurused ja tasumise tähtajad on fikseeritud EROK-i põhikirjas. Aruandeaasta liikmemaksude laekumisel arvestatakse need jooksva aasta tuludeks ja liikmemaksude ettemaksed kajastatakse tekkepõhiselt.

Aruandeaastal laekunud rahalised annetused ja kingitused. Majandusaasta aruande lisades avalikustatakse annetused ja kingitused järgmises lõikes:

Valitsuse sihtfinantseerimise all mõistetakse Eesti Vabariigivalitsuse asutustelt (ministeeriumitelt, ametitelt, maavalitsustelt) saadud sihtfinantseerimist. Sihtfinantseerimise liigid on:

Majandustegevuse tulude kajastamine toimub realiseerimise netokäibe arvestuse reeglite kohaselt. Realiseeritud netokäive (ei ole oluline äritegevus) koosneb ostetud märkide müügituludest EROK-i liikmetele.

Muudeks tuludeks on kasum välisvaluutas fikseeritud lühiajaliste kohustuste ja nõuete valuutakursi muutusest.

Tulude aastasisene jooksev arvestus toimub tululiikide nimelistel kontodel. Aruandeaasta lõpul (31.detsember) koostatakse raamatupidamisõiend nimeliste kontode sulgemise kohta

Sihtfinantseerimisega seotud projektide otsesteks kuludeks on aruandeperioodil vahetult nende projektide teostamiseks tehtud kulud ( seminaride kulud; trükised; lähetused; transport; toitlustamine; majutus jne.). Kulud kajastatakse tekkepõhiselt.

Mitmesugusteks tegevuskuludeks on üldkulud [ majandus- ja kantseleikulud, üürikulud, telefonimaks, sidekulud, panga teenustasud, lähetuskulud, koolituskulud, külaliste vastuvõtukulud, koosolekute läbiviimise kulud, mis pole otseselt seotud konkreetsete projektidega ja materjali kulu (Teeneteristid, EROK rinnamärgid), kuna ostetud kaupade müük ei ole oluline äritegevus].

Tööjõu kuludena näidatakse aruandeaastal arvestatud palk, sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks.

Muudeks ärikuludeks on kulud, mis ei ole seotud raamatupidamiskohustuslase põhitegevusega ( trahvikulud, maksuviivised, kohalikud maksud, aruandeaastal selgunud eeliste aastate kulu, ühingute ja liitude liikmemaksud, kahjum välisvaluutas fikseeritud lühiajaliste kohustuste ja nõuete valuutakursi muutusest).

Aasta sisene kulude arvestus toimub kululiikide nimelistel kontodel. Aruandeaasta lõpul (31. Detsember) koostatakse raamatupidamisõiendid nimeliste kontode sulgemise kohta.

 

 

Finantstuludena näidatakse kasumit, mis saadakse välisvaluutas fikseeritud monetaarsete varade ja kohustuste ümberhindamisel aastaaruande koostamisel bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga ;intressitulusid pangakontodelt.

 

Finantskuludena näidatakse kahjumit, mis saadakse välisvaluutas fikseeritud monetaarsete varade ja kohustuste ümberhindamisel aastaaruande koostamisel bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga; lühiajaliste kohustuste intressikulusid.

Raamatupidamise aastaaruandes esitatakse kogu informatsioon, mis on võimalik saada EROK-i varast, kohustustest, omakapitalist ja tulemist õige ja usaldusväärse ülevaatena.

Bilansikirjete summad tulenevad pearaamatus peetavate kontode saldodest. Kasumiaruande kirjete summad tulenevad pearaamatus peetavate kontode käivetest ja saldodest.

Aruandeaastast lühema aruandeperioodi bilansi ja kasumiaruande koostamisel juhindutakse alljärgnevast:

tuuakse välja aktiva ja passivakontode saldod aruandeperioodi lõpu seisuga;

tulu ja kululiikide nimelistel kontodel tehakse käivete kokkuvõtted.

Raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse ja asendatakse EROK-i juhatusega kooskõlastatult majanduslikel kaalutlustel, organisatsiooni töö ümberkorraldamisel, lähtuvalt Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning riiklike maksuseaduste ja maksujuhendite muudatustest või muul põhjusel.

Juhul, kui raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse, tuleb muudatustes märkida, millise osa, punkti või lõiku on parandatud või täiendatud ja muudatus lisada sise-eeskirjadele koos EROK-I juhatuse vastavasisulise otsusega.

Raamatupidamise sise-eeskirjad kuuluvad säilitamisele pearaamatupidaja vastutusel 10 aasta pärast nende muutmist või asendamist.

 

 

Reet Umjärv
Pearaamatupidaja