Tänavune tseremoonia on erilise tähendusega, sest möödub 105 aastat Eesti ja Prantsusmaa diplomaatiliste suhete algusest. Prantsusmaa tunnustas Eesti Vabariiki de jure 26. jaanuaril 1921 koos Ühendkuningriigi, Itaalia, Jaapani ja Belgiaga. Samas ulatuvad Eesti ja Prantsusmaa koostöösidemed juba Vabadussõja aegadesse, mil Prantsusmaa toetas noort Eesti riiki nii diplomaatiliselt kui ka sõjaliselt.

Tseremoonia käigus avatakse Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus mälestustahvel Prantsusmaa kodanikest Eesti Vabadusristi kavaleridele. Eesti annetas Prantsusmaa kodanikele kokku 35 Vabaduse Risti tunnustusena nende panuse eest Eesti Vabadussõja võidukasse lõppu ja Eesti Vabariigi iseseisvuse saavutamisse. Nende hulgas olid liitlasvägede ülemjuhataja marssal Ferdinand Foch, Prantsuse sõjalise missiooni liikmed, diplomaadid ning riigitegelased.

Mälestusplaadi avamise ja õnnistamise viivad läbi EELK peapiiskop Urmas Viilma ja EAÕK metropoliit Stefanus. Sündmusel peab tervituskõne Prantsusmaa Vabariigi suursaadik Eestis Emmanuel Mignot.

Traditsiooniliselt antakse Toris üle ka Eesti Reservohvitseride Kogu teeneteristid ja süüdatakse Võidutule mälestustuli, millega austatakse kõiki Eesti eest langenud võitlejaid. Võidutule mälestustuli ja hiljem süüdatav muinastuli ühendatakse Võidupüha paraadil Võidutuleks, mis läkitatakse üle Eesti kõigisse maakondadesse.

Eesti Reservohvitseride Kogu on Toris Võidupüha eelsete mälestustseremooniate korraldaja olnud juba aastakümneid. Sündmuse eesmärk on hoida elavana Eesti vabadusvõitluse ja riigikaitse traditsioone ning avaldada austust kõigile neile, kes on Eesti vabaduse eest võidelnud või selle nimel oma elu andnud.