Austatud eesti Vabariigi President, austatud Kaitseliidu ülem, austaud kindralid, ohvitserid, kaitseliitlased ja kaasvõitlejad, head kokkutulnud.

 

Homme tähistame me võidupüha, püha Eesti vabaduse eest peetud võitluste ja neis saavutatud võitude auks. Tähtsaim ja olulisim on neist võit Vabadussõjas, sõjas, mis kujunes kogu Eesti rahva ja Eesti ühiskonna sõjaks. Kui sõja esimestes lahingutes oli Eesti rahvaväel lahingusse saata vaid 2200 meest, põhiliselt ohvitserid ja vabatahtlikud kooliõpilased ning seda ilma ühegi suurtükita, siis Vabadussõja lõpul oli Eesti rahvaväes 86 000 võitlejat ja lisaks 32 000 võitlejat Kaitseliidu esimese järgu reservis. Eesti ühiskond ja rahvas mõistis siis ja mõistab ka täna, et Eesti ja Eesti rahva vabaduse kaitsmine on meie kõigi ühine asi ja kohustus. Seepärast on Eesti kaitse peamine alustala reservarmee. Reservarmee, mille moodustavad reservväelased, kes on märkamatult kõikjal meie ümber. Kelle panus ja kaitsetahe on hindamatu väärtusega. Need on inimesed, kes on valmis kõige muu kõrvalt panustama ka oma riigi kaitsmisse. Nad on samasugused vabatahtlikud, nagu olid paljud Vabadussõjas võidelnud noored koolipoisid. Kuid nagu ka siis, vajame me ka täna, enda kõrvale ustavaid liitlaseid. Ja kuigi Eesti ühiskonnas mõistetakse, et vabaduse kaitsmine on kõigi ühiskonnaliikmete ühine asi, siis paljudes NATO liikmesriikides ei ole see kahjuks täna nii selge. Muret tekitav on, et paljudes NATO riikides on reservarmeed pea olematud ja seega reservväelasi proportsionaalselt rahva arvuga võrreldes liiga vähe, ehk lihtsalt öeldes, ei mõisteta neis riikides veel, et vabaduse kaitsmine on kogu ühiskonna asi. Ajateenistus, mis on parim ja efektiivseim viis reservväelaste koolitamiseks, on hetkel ainult 9-s riigis 32-st NATO liikmesriigist. Reservväelasi värvata nendes riikides on aina raskem, kuna ühiskonnad on võõrdunud riigikaitsest. Noored inimesed lihtsalt ei tea enam, mis on riigikaitse või kaitsevägi ja milleks seda vaja on. Siiski on õnneks ka NATO-s mõistetud probleemi sügavust ja eelmisel aastal valmis uus reservvägesid ja reservväelaseid käsitlev poliitika dokument, mis annab juhised selleks, kuidas riigid peaksid oma reservvägesid arendama. Eesti reservväelastel-reservohvitseridel oli kandev roll selle dokumendi koostamisel. See dokument käsitleb reserve läbi laiapindse riigikaitse.  Oluline on reservväelaste motiveerimine ja tööandja toetus neile, kõik need asjad, mis Eestis on juba iseenesest mõistetavad. Loodan, et ka neis liitlasriikides tõstetakse uuesti ausse Sir Winston Churchilli aastatetagune ütlus - „Reservväelane on kahekordne kodanik“.

Head Võidupüha teile kõigile!

Vanemleitnant Mari Uuemaa, EROK esimees