Hoides koos liitlastega Vaba Eestit

Kaplan Kark kõne 20.08 Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus

Armu teile ja rahu meie Issandalt Jeesuselt Kristuselt! Kutsutud ja seatud Jumalasõna sulasena Kaitseväes tahan teid kõiki õnnitleda Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva puhul.


Tänase vaimuliku mõtiskluse sisuks on meile antud kolm suurt krediiti. Need on: Jumala arm, Eesti Vabariigi iseseisvus ja sõjaväelised auastmed.

Esimene suur krediit – Jumala arm. Selle täius saab osaks kõigile kes Jumalat usuvad.  Just isiklik uskumine on Jumala armu kui krediidi õigustamine. Ja nimelt selle panuse ellurakendamisel väsivad, tüdivad, komistavad ja kukuvad vapramadki mehed ja naised, nii noored kui vanad.
Uskumine ja ristimistalitusest osasaamine ei ole üks ja seesama. Uskumine  Jumalasse on pikaajaline, elukestev seisundtegevus, ristimine ja sellele eelnev leerikursus aga ainult sissejuhatav üürike viiv.
Paljud, kes vormitäiteks ristimiseni jõuavad ja pastori allkirjaga tunnistuse kätte saavad, arvavad, et nüüd ongi kõik ja taevaväravad isiklikuks tarbeks igavesti lahti, rohkem pingutama ei pea ja asi tehtud. Õndsaks saamiseks aga paberist ei piisa – ja tegelikult on vaja nimelt nüüd peale ristimist hakata täie pühendumisega kasvatama isiklikku usku nagu sinepiivakest.
Tee usule ja sellel püsimine on raske ja isiklikku pingutust nõudev ülesanne. Õnneks saab usku kindlate tegevustega arendada – jumalateenistusetel osalemine kannab tegelikult täpselt sama eesmärki nagu reservõppekogunemistest osavõtt – kogudus on rühm või kompanii kellega koos kinnistatakse uusi teadmisi ja meenutatakse ununemakippuvat vana.
 
Teine suur krediit – Eesti Vabariigi iseseisvus.  Isesisvus ei tohi samuti olla midagi niisugust mis on juba olemas ja jääb seega seljataha. Me peame vaatama ettepoole ja alustama iga päeva uuesti nagu oleks 1991 aasta olnud alles eile.  Iseseisvust eilses raamis on vaja ajaloolastele. Meile ja meie lastele on vaja homset iseseisvat Eesti Vabariiki.  Ja ka homme ei või see olla valmis või lõpetatud vaid alati pidevas muutumises ja uuenemises kosuv ja arenev avatud mõtteviisiga Euroopa väikeriik.
Prohvet Jesaja järgi “Poisidki väsivad ja tüdivad, noored mehed komistavad ja kukuvad” Kas väsime meiegi? Üha vähem soovime panustada oma riiki, samas ootame, et riik oleks meie jaoks vajadusel alati olemas ja abivalmis. Riigi ja kodaniku vahelise suhte asemele võib märgata tekkimas teenusepakkuja – kliendi suhet, kus rahulolematu klient lihtsalt teise riiki ära kolib. Kas hakkame juba iseseisev-olemisega liialt harjuma?
Õnneks on peale kasvamas uus põlvkond juba taastatud Eesti Vabariigis sündinud eestimaalasi kellele meie, vanemad olijad saame jutustada kui ebatõenaoline oli veel enne viis aastat nende sündi Nõukogude Liidu lagunemine või Eesti vabariigi iseseisvumise taastamine. Riigikaitselise tegevuse,  oma töö korralikult tegemise ja valimiskohustuse täitmise kõrval olgu noorte valgustamine meie lähiajaloo erilisusest meie  vastus küsimusele mida me kodanikena oma riigi heaks isiklikult teha saame.
 
Kolmas suur krediit – sõjaväelised auastmed. Täna annab KVPS ülem kin-maj Martin Herem siin samas Tori kirikus üle auastmeid, mis näitavad iga auastme saanu militaarteadmiste hetketaset. See on nagu ristimistunnistus mis antakse jumala armuna krediiti, et inimene siit omal käel marssalikepp paunas aina edasi püüaks. Oma usu asemel tuleb siin kasvatada kaitsetahet ja leida võimalusi end sõjaväelises plaanis aina edasi harida, osaleda reservõppekogunemistel ja muudel selleks ettenähtud riigikaitselistel õppustel.
 
Kokkuvõtteks
Me ei tohi unustada, et auaste ilma kaitsetahteta on sama mis ristimistunnistus ilma usuta. Sisutu sümbol mis omab tähendust kellegi teise aga mitte kandja või omaniku jaoks.
Võib öelda, et kõik need kolm suurt eesõigust on paljudele meist võlgu usaldatud selleks et me kingitud väärtusi suurendaksime ja taastoodaksime.  Kolm krediiti - Jumala arm, iseseisev Eesti Vabariik ja sõjaväelised auastmed  on meie päralt de facto vaid siis kui me nad iga päev uuesti ja ausalt välja teenime. Peaksime palvet, et süveneks usk, teeksime tööd, et kosuks riik ja panustaksime riigikaitsesse selleks, et nii tegev- kui reserv-väelastena vajadusel oma kodumaad ja rahvast paremini kaitsta.
Peetagu selleks meeles prohveti sõnu – kes ootavad Issandat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad: jooksevad ega tüdi, käivad ega väsi.

Aidaku meid selles Jumal, Aamen