Riigikaitsekohus
Kas Eesti teeb riigikaitselises õigusloomes kõik võimaliku ja vajaliku oma julgeoleku tagamiseks? EROK Juristide Sektsiooni seisukohad esitab kpt(r) Kaido Pihlakas.
Arvestades kohtute toimumise teatavat reguleerimist üksnes erakorralises seisukorras, kuid mitte sõjaseisukorras, siis vajab täna toimiv süsteem kindlasti ülevaatamist. Mis on tänaseks tegelikkuses sõjaseisukord? Kas Gruusias ja Ukraina konfliktis kuulutati välja sõjaseisukord? Ei. Täna kasutatakse valdavalt asümeetrilise sõja erinevaid vorme, s.h. eraldustunnusteta nn. „rohelisi mehikesi”.
Leiame, et üheks julgeolekupoliitikat oluliselt toetavaks valdkonnaks on õigussüsteemi ja õiguskaitseorganite ettevalmistamine tegevuseks võimalikes kriisiolukordades eriti sõjaajal. Kuid kahjuks käesoleval hetkel ei ole Eestis saavutatud kohtute ja nendega seotud õiguskaitseorganite, s. h. sõjaväe politsei, prokuratuur, advokatuur efektiivseks tegevuseks vajalik valmisolekut sõjaseisukorras.
Sõjaseisukorra ajal õigusemõistmist puudutavad regulatsioonid on ebapiisavad, sest tänaseks ei ole seadusandlikult selgeid ja asjakohaseid õiguslikke tagatisi õigussüsteemi efektiivseks toimimiseks sõjaseisukorras selle kõiki erisusi arvestades.
Rõhutame, et Eesti Reservohvitseride Kogu Juristide sektsioon (EROK JS) on viimasel neljal aastal korraldanud rahvusvahelisi konverentse, selgitamaks seda, kuidas korraldada Eesti õigussüsteemi tööd erakorralise seisukorra eriti sõjaseisukorra ajal, soovides koguda ja analüüsida ka teiste riikide kogemusi.
EROK JS on koostanud sõjaseisukorra ajaks Riigikaitsekohtu (sõjakohtu) loomise erikohtuna ja kohtute seaduse täiendamise esialgse ideekavandi ning selle koostamisel on tuginetud Põhiseaduse § 148 lg-s 2 toodud võimalusele luua teatud liiki kohtuasjade lahendamiseks erikohtud ning lisaks on arvestatud Eesti enda II maailmasõjaeelset ja ka teiste riikide (Soome, Ungari, Läti, Iisrael, USA, Ukraina) asjakohast praktikat ja kogemust.
Seniajani Justiitsministeeriumi vastav komisjon riigikaitseõiguse analüüside tegemisel ei ole piisavalt käsitlenud Ungari kogemusi, millised on suures osas sarnased Soomes rakendatule ning tähelepanuta on ka jäetud Iisraeli, Ukraina ja USA praktika. On arusaamatu, miks ei taheta analüüsida Soome, Läti, Ungari jt. riikide seadusandlust ja kogemusi, millistega reguleeritakse kohtute tegevus sõjaajal.
EROK JS on esitanud ideekavandi kohtute seaduse muutmiseks Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile, samuti Riigikogu riigikaitsekomisjonile, millise istungil 10.oktoobril 2016 ka seda probleemistikku (ideekavand) käsitleti.
Oleme hetkel arusaamisel, et väär on nende ametnike seisukoht, kes arvavad, et sõjaajal kohtute tegevust saab efektiivselt korraldada üksnes mõnede kohtunike eelneva spetsialiseerumise kaudu tavakohtutes. Leiame, et riigikaitsekohtu kui erikohtu õiguslik ja poliitiline põhistus vajab sisulist ja väga põhjalikku ning argumenteeritud arutelusid ja otsuseid.
Kaido Pihlakas
Emeriitadvokaat
EROK JS nõunik
kpt (r)